Autor: Ilmar Tomusk
Tegelased: Johannes, ema, isa, väikevend, Priit
Raamat rääkis ühest 8. klassi poisist nimega Johannes. Ma ei saagi tegelikult aru miks mul seda põnev lugeda oli, sest tegelikult see rääkis lihtsalt ühe poisi elust ja juhtumustest, kuid seda võin öelda, et minul oli väga põnev lugemine.
Johannes oli väga pikk poiss kelle jalanumber oli 48 ja pool. Tal oli ka väikevend kes korduvalt tema asju lõhkus, aga neid kogemata kas uudishimust või tahtes vennale midagi head teha.
Koolis oskas ta kõige rohkem matemaatikat ja kehalist kasvatust, kuid kehalises kasvatuses aeroobikat ta vihkas.
Üks päev hakkas Johannes mõtisklema number viie üle ja ükskõik mida õpetaja temalt ei küsinud oli vastuseks viis. Lõpuks seisis Johannes nurgas, aga ega naljatuju tal siis ei kadunud.
Samuti sai Johannes aru vene keele kasulikkusest, millest tal aimugi polnud. Nimelt olid 2 vene bandiiti hakanud tema sõpra Priitu peksma. Kui Johannes oli nad ära hirmutanud, siis koduteel tuli 1 talle veel kallale, ning tema jutust sai ta aru, et nad olid Priidu telefoni tahtnud. Johannes polnud kunagi elus kakelnud, ning kui ta rusika mehe poole seadis, lendas too mitu meetrit eemale, ning Johannes otsustas koju joosta.
Raamatus oli veel väga palju huvitavaid kohti näiteks kuidas Johannest ei lastud kortermajja sisse sest vanatädi ei tundnud teda ära ning kuidas ta jalgratta raha kogus.
Soovitan seda raamatut, sest seal on ka paar pilti ja suures kirjas kirjutatud ning parem lugeda. Minu jaoks oli väga põnev!
Tegelased: Johannes, ema, isa, väikevend, Priit
Raamat rääkis ühest 8. klassi poisist nimega Johannes. Ma ei saagi tegelikult aru miks mul seda põnev lugeda oli, sest tegelikult see rääkis lihtsalt ühe poisi elust ja juhtumustest, kuid seda võin öelda, et minul oli väga põnev lugemine.
Johannes oli väga pikk poiss kelle jalanumber oli 48 ja pool. Tal oli ka väikevend kes korduvalt tema asju lõhkus, aga neid kogemata kas uudishimust või tahtes vennale midagi head teha.
Koolis oskas ta kõige rohkem matemaatikat ja kehalist kasvatust, kuid kehalises kasvatuses aeroobikat ta vihkas.
Üks päev hakkas Johannes mõtisklema number viie üle ja ükskõik mida õpetaja temalt ei küsinud oli vastuseks viis. Lõpuks seisis Johannes nurgas, aga ega naljatuju tal siis ei kadunud.
Samuti sai Johannes aru vene keele kasulikkusest, millest tal aimugi polnud. Nimelt olid 2 vene bandiiti hakanud tema sõpra Priitu peksma. Kui Johannes oli nad ära hirmutanud, siis koduteel tuli 1 talle veel kallale, ning tema jutust sai ta aru, et nad olid Priidu telefoni tahtnud. Johannes polnud kunagi elus kakelnud, ning kui ta rusika mehe poole seadis, lendas too mitu meetrit eemale, ning Johannes otsustas koju joosta.
Raamatus oli veel väga palju huvitavaid kohti näiteks kuidas Johannest ei lastud kortermajja sisse sest vanatädi ei tundnud teda ära ning kuidas ta jalgratta raha kogus.
Soovitan seda raamatut, sest seal on ka paar pilti ja suures kirjas kirjutatud ning parem lugeda. Minu jaoks oli väga põnev!