kolmapäev, 20. aprill 2016

Tigi pöörane kool Ilmar Tomusk.


Raamat räägib koolist, kus olid mingid tsaari aegsed arvutid. Kuid ühel päeval tulid hiinlased ja ytlesid, me tulime teie kooli vaatama, hiljem nad avastasid et neil on vanad arvutid mida saaks muuseumisse Hiina viia. Kui õpetaja sai kõik digi asjad kätte, et nendega saaks veel asju teha ju, et keegi ei  pea kooli tulema sest läbi telefoni kaamera saab ju vestelda. Üks kord oli nii et, oli looduse tund ja kõikidel lastel peale täävi oli tahvel arvuti kui õpetaja kysis kysimuse siis kõik hakkasid kohe googlest otsima , ja neil läks kauem kui täävi sest täävi ytles vastuse kõige kiiremini, sest ta isa oli looduse arheoloog ja Taavi li õppinud sealt pealt.Kuid siis kui lapsed hakkasid juba selgemaks saama siis ytles direkdor, et me lõpetame selle jandi ära ja võtame kõik õpikud ja T vihikud tagasi ja saadame seadmed Hiina Tagasi.

teisipäev, 5. aprill 2016

Mauno saladuslik kadumine Ilmar Tomusk

Tegelased Jaagup,Andreas,Mauno,Direktor,Milvi,Herbert, Tädi Õilme.

Ühel neljapäeva õhtul  tabab valla elanike viiruse rünnak. Esimene ohver on lihtsameelne Mauno, kes pole elus ühtegi raamatut läbi lugenud. Mauno muutub koolipoiste ees digitaalseks .
Koos e-Maunoga muutuvad kõik küla elanikud digitaalseks.
Sellest saab lahti ainult siis kui keegi neile raamatut loeb.

esmaspäev, 4. aprill 2016

Ilmar Tomusk „Kolmanda A kriminalistid”

Tegemist on järjeraamatuga,mis jutustab Metsatuka gümnaasiumi 3 a klassi laste tegemistest ja koolielust.  Kribu oli punaste turris juustega tüdruk, kelle pärisnimi oli Piia ja Krabu oli poiss, pärisnimega Mati. Laste ema töötas haiglas meditsiiniõena ja isa oli ehitaja. Lastele meeldis väga isaga ühiselt midagi ette võtta.
   Jutustuses on huvitavaid tegelasi- valvuritädi Vilhelmiine,kes ei maganud kunagi öösel.
.12 klassi poiss Paul- keda kutsuti suureks Pauliks ja 11 klassi poiss Aksel, kes oli 2m ja 4 cm pikk, kuid väga kõhna ja ta liikus väga õõtsuvalt ja teda kutsuti Vedruks.
    Kevadel jutustas õpetaja võõrsõnadest, paljusid oskasid lapsed ka seletada, kuid sõna inkunaabel tõi arutusse elevust ja õpetaja ütles, et see on vanaaegne raamat.
Kribu ja Krabu ütlesid,et neil on ka kodus inkunaabel. Õpetaja oli väga üllatunud, kuid lapsed rääkisid, et neil oli eelmisel aastal vanatädi surnud ja kinkinud isale koleda ja paksu raamatu. Tädi oli selle raamatu üle uhke, kuid isa ei arvanud sellest midagi, lehed olid kollased, kaaned tolmused ja krobelised ja tähed olid kronksulised, keegi ei osanud lugeda. Isa pani koos vanade ajalehtedega vanni alla äraviskamist ootama.
Õpetaja ei uskunud, et see on väärtuslik,sest muidu oleks mõni muuseum või raamatukogu või miljonär selle ära ostnud, sest need maksavad terve varanduse. Lapsed rääkisid isale, et tahavad raamatu kooli viia ja isal ei olnud selle vastu midagi. Nii viisid lapsed raamatu kooli ja õpetaja oli tõesti üllatunud, sest tegemist oli haruldase raamatuga- esimene eestikeelne piibel, trükitud 1739.
Raamatu esimesele lehele oli kirjutatud mitut värvi tindiga hulk nimesid ja aastaarve. Viimasena Marta Lilleoks 1927. Lapsed arvasid, et see on mingis võõras keeles, kuid õpetaja ütles, et see on gooti kirjas eesti keeles kirjutatu.
Õpetaja palus lastel küsida vanemate käest luba näitusele välja panna. Vanemad olid nõus, sest lapsed ei öelnud kui väärtuslik see raamat on.
   Vana piibel pandi raamatukogus aukohale ja koolis toimus suur keelekonverents, kus keeleteadlane rääkis eesti keele ajaloost ja piibli tõlkimisest. Poisid olid tõelised staarid ja kooli külastasid paljud külalised.
    Mitte kõigil ei olnud head kavatsused ja selle käigus järgnesidki seiklused, et see raamat üles leida.
   Lapsed otsisid ise asitõendeid, et see rööv avastada ja selguski, et lapsed peavad selle käigus minema Soome Turu linna. Et nad on alles lapsed mõistavad, et neil on vaja täiskasvanut kellega koos Soome minna. Nad palusid appi Pauli.  Neil oli raha vähe ja nad mõtlesid igasugu nippe välja, et raha kokku hoida. Suured kohvrid, viineripirukad jpt. Ettearvamatult unustavad lapsed aga koju ema käest saadud raha, mis oli mõeldud rongipiletite ostmiseks. Pandi pea tööle ja Paul  käskis lastel  telefonihelina saatel breikida.  Ise kutsus soome keeles rahvast osalema breigikursusel. Sellega ühinesid soome pensionärid ja nad said üle saja euro.
     Nad jõudsis Turu antikvariaadi juurde, kuid see oli juba suletud. Poes oli aga kirikuõpetaja kellele see raamat kingiti. Lapsed ja Paul järgnes talle ja kirikuõpetaja sai aru, et teda jälitati. Paul jutustas kogu loo ja kirikuõpetaja oli üllatunud. Ta helistas antikvariaati ja rääkis mis on juhtunud. Mees oli väga õnnetu,et tegemist on varastatud raamatuga. Talle oli müügiks pakutud raamat 650 euro eest.  Ta kinkis selle kirikule teadmata ,et see on varastatud. Kindlasti on vaja see raamat omanikele tagasi. Õpetaja sai teada, et neil polnud ööbimiskohta ja  andis neile öömaja.
Hommikul said nad kokku kirikuõpetajaga, kes meenutas rohkem mootorratturhiirte vanaisa, kui kirikuõpetajat. Oli ka kaupmees Niukkanen, kes  otsustas raamat lastele anda ja kirikule annetada heategevuseks  raha. Tal oli vaja kirjutada politseile seletuskiri kuidas raamat tema kätte sattus.
Kirikuõpetaja uuris Paulilt, kuidas nad koju saavad, kasneil raha on. Üllatus oli suur kui Paul rääkis kuidas raha piletite ostmiseks teeniti, soome pensionäre breikima pannes. Nad naersid selle üle kuid andis selle ümbriku mis kaupmees oli annetuseks andnud. Sellest peaks piisama piletitele ja ülejäägist ostke seda mis on vaja.
Nii jõudsidki nad Helsingi ja ehmatus oli suur, kui märkasid pensionäride rivi, nende ees Aino ja Kaisa ja muusika mängis ja nad tantsisid. Kõik tervitasid valjuhäälselt oma treenereid. Paul näitas neile veel mõned tantsuliigutused.  Kiitsid oma õpilasi ja lahkusid Soomest.
   Laevaga jõuti Eestisse natuke enne keskööd. Jagati raha kolme vahel ära. Igaüks sai 400 eurot.
Ise saadi valida,mis sellega teha. Paul lubas osta lõpuülikonna ja kingad.
Lapsed ruttasid koju ja olid üllatunud et isa ja ema olid kodus. Ema leidis, et lapsed olid ju raha maha unustanud ja oli mures kuidas nad hakkama said. Isa küsis miks oli kaasas see raamat.  Lapsed arvasid,et nad on vanematele seletuse võlgu. Vanemad kuulasid huviga ja olid üllatunud, kuid riidlemist ei järgnenud oli vaid peavangutused.
   Piia koukis taskust oma 400 eurot ja andis selle isale vannitoa remondiks . Üllatus oli suur ja ema arvas, et ostaks hoopis pesumasina.” Ka selle ostame” ütles Mati ja võttis taskust oma 400 eurot.
Juttu jätkus kauemaks, kui isa poleks kell neli magama saatnud ja tuletanud meelde koolipäeva.
Paul läks hommikul politseisse ja rääkis kogu loo. Vargapoisid võeti kinni.
Koolis oli teisigi muutusi- valvuritädi Vilhelmiinest sai garderoobitädi, kes töötas nüüd päeval .
Lapsed  otsustasid ka oma seiklused jutustada Piia pärisvanematele, kes puhkasid Rahumäe surnuaial.
Raamat lõpeb aga sellega, et lapsed teevad teoks oma lubaduse, saadud raha eest osta jäätist,limpsi ja moosipirukat.
See on raamatusari, mis paneb kindlasti haarama uut osa.

Sirelyn Miljand

Volli kasvab suureks.

Tegelased:Volli, Ema, Isa, Vanaema.

See raamat räägib Vollist ja tema viguritest. Mina tutvustan oma lemmikuid peatükke.

,,Volli ja vanaema küpsetavad kooki,,

Volli oli viidud vanaema juurte. Vanaemal ja Vollil oli igav ja hakkasid küpsetama kooki. Volli võttis kõik vajalikud tarbed kappist ja siis tuli vanaemal meelde, et neil pole mune. Vanaema oli mune läinud ostma. Vollil hakkas ootamisest igav ja hakkas sorama vanaisa mutrisahtlis. Ta võtti kappist vanaema miksri ja võtnud selle juppideks, pärast pani Volli jupid tagasi. Kui vanaema koju tuli ja mikriga mune kloppima hakkas lendasid kõik kuus mina kööki laiali. Vanaema helistas Volli vanematele ja isa aitas Vollil mutrid õigesti panna.

,,Vollil on nohu,,

Volli oli haigeks jäänud. Tema kõrvale olid kolinud lärmakad inimesed kes iga öö pidutsesid. Üks päev Volli kannatus lõppes ja tal tuli meelde, et ta sai jõuludeks elektrikitarri koos kittarrivõimendite ja kõlaritega. Volli pani kõlarid seina vastu ja hakkas kittarri mängima terve maja kumises ja muusika vaikis. Mõne aja pärast oli politsei ukse taga ja tahtnud teada kes lärmitsesid. Naabrita asemele kolis uus pere.

Soovitan kõigile kes orvavad, et on Vollid aga kõik võivad seda lugeda.

Kriminaalne pangapresident

                                                           



             



Tegelased: valvur, president ja naine
 Mulle meeldis see kuidas ta iga päev enne kojuminekut vaatas kulda ja kuidas ta mati peale rõõmus oli 
Mulle ei meeldinud see, et ta arvas enda kohta liiga palju 
oli kord päev kui panga president läks koju ja oli enne naist kodus ja akkas süüa tegema kui naine tuli koju läks naine pesema ja mees valmistas laua ette ja läks telekat vaatama ja mees nägin nende Matit seal telekas ja mees kutsus kohe naise ka teleka juurde ja ütles vaata meie Mati on seal inverviud andmas kuidas rööv pangas toimus. Mulle meeldis see raamat kuna see on väga põnev raamat

laupäev, 2. aprill 2016

Volli Vanad vigurid


Autor: Ilmar Tomusk

 

Tegelased: Volli, ema ja isa.

 

Raamat räägib sellest kuidas üks poiss nimega Volli teeb palju pahandust. Isa kinkis talle uue arvuti Volli aga tahtis teada saada mis seal sees ja lammutas terve arvuti juppideks, pärast  pani youtube järgi kokku tagasi. Volli ootas väga jõule siis isa küsis: ,, miks sa neid nii väga ootad?"   Volli aga: ,,vastas siis saab kingitusi. "  Isa jällegi selle peale: ,,aga vanaaasta õhtul on hoopis põnevam siis saab suure pommi teha ja selle taevase lasta, kui mina väike olin tegime meie seda selle peale tuli kohale tuletõrjuja, sest arvas, et tuld vaja kustutada."  volli tahtis ka väga kärakat teha sedasi pidiki isa seda tegema toppisid plekkpurki igasuguseid asju ja panid selle vanaaasta õhtul süüte nöörist parklas põlema kus ühtegi autod polnud käis siis siukene pauk kus terve küla oli valge ja jällegi sõitis tuletõrjuja kohale. Volli ei tohtinud poest nätsu osta aga ta tegi seda ikka ja ostis 3 pakki nätsu ta toppis kõik nätsud korraga suhu  ja hakkas mäluma kui näts oli piisavalt pehme hakkas mulle tegema siis tuli talle mõtte vaadata palju see näts ka venib ja hakkas seda ümber pea kerima. Ta sai üle 10 ringi aga nätsu põrast juustest kätte ei saanud ja pidi nimoodi koju minema. Ema ja isa viisid ta ühe enda sõbra juurde, kes õpib paras jägu juuksuriks too lõikas poisil terve pea kiilaks. Tema lapsed tüdruk ja poiss tahtsid ka kiilakad olla siis Volli mõtles ja ütles emale: ,,kas võin nata siin mängida?" ja läks üles nende tuppa võtis nätsu ja näris ära toppis siis neile mõlemale selle pähe niimoodi saidki nad kiilaks aga tüdrukule ei meeldind see soeng.

Raamatust saate ikka rohkem teada kui ise loete, põnev raamat oli.